Programm

Eesti rahvus. Eesti loodus. Eesti iseseisvus.

Sinise Äratuse poliitiline programm

EESTI RAHVUS

Sinine Äratus on vankumatult rahvuslik liikumine ja eesti rahvuse huvid on meie jaoks esikohal. Kõik riiklikud ja kohalikud otsused peavad teenima eesti rahvuse igavese kestmise püha eesmärki. Eesti rahvusriik peab määrama oma saatust ise, seda ei saa teha ükski võõras riik, rahvas ega organisatsioon.

Meie ideoloogiline hoiak, inspireeriv kreedo ning teenäitaja on etnofuturism. See käsitleb rahvuse tulevikku: kuidas toime tulla oleviku ja tuleviku väljakutsetega, jäädes iseendaks ja kaotamata sidet esivanematega. Me ei karda ka uusi ja radikaalseid ideid, kui nad teenivad meie lõplikku eesmärki. Oma rahvuse ja väärtuste osas jääme aga truuks esivanemate traditsioonidele. Me vaatame julgelt tulevikku, ning rahvus on meie tugisammas alatasa muutuvas maailmas. Rahvus, keel, kultuur ja ajalugu on lülid, mis ühendavad mineviku, oleviku ja tuleviku Eestit. Meie tulevikuvaade on nooruslik ja kiire, kuid haakub ankruna minevikku. Meid innustavad eesti rahva ning Eesti inimeste saavutused ja vägiteod. Kasutades sedasama väge ja usku, kandes selle vaimu, anname me edasi esivanemate pärandi, et seda saaks hoida eestlased ka aastasadade ja -tuhandete pärast.

Tõeline konservatism on enamat kui taganemislahing või liberalism piirkiirusega. Me ei tohi pelgalt aeglustada oma rahvale kahjulikke muutusi, vaid peame olema valmis neid ka ümber pöörama. Sarnaselt rahvuslusele ja etnofuturismile on konservatism ja traditsionalism üheks meie poliitiliseks alustalaks. Kaitseme Eesti identiteeti, rahvust, keelt, kultuuri ja perekonda kõigi katsete eest neid õõnestada, alavääristada või revolutsioonilisel moel muuta.

Rahvastik

Eesti Vabariik on loodud meie rahvuse püsimajäämise nimel. Sellest tulenevalt on riigi üks tähtsamatest eesmärkidest kindlustada, et meie maal elaks eestlasi ka tuhande aasta pärast. Eesti rahva loomulik iive peab tõusma vähemalt tasemele, kus suudame oma rahvust taastoota. Sellele aitab kaasa suuri perekondi soosiv maksu- ja toetuspoliitika ning perede tunnustamine riigi tasandil, avalikkuses ja kultuuris eestluse ühe peamise kandjana. Tõhusam ja mitmekülgsem nõustamine ning muud meetmed peavad tagama perevägivalla ja abortide järkjärgulise vähenemise.

Praegune olukord, kus üle neljandik Eesti riigi rahvastikust on muust rahvusest, vajab fundamentaalset muutust. Sihiks tuleb seada nii eestlaste arvu kui ka osakaalu kasv. Eesmärk on jõuda nende näitajate puhul vähemalt Teise maailmasõja eelsele tasemele. Seisame kindlalt vastu uuele immigratsioonisurvele, olgu immigrantide lähteriik või kultuuriruum milline tahes, ning edendame Eestis elavate võõramaalaste tagasirännet. Samuti tuleb meil püüelda selle poole, et meie välismaal elavad rahvuskaaslased naaseksid kodumaale.

Eesti kodakondsus peab jääma vereõigusel põhinevaks ning kodanikkond peab suurel määral kattuma eestlaskonnaga. Kodakondsus on privileeg, mida ei pea saama iga Eestis elav mitte-eestlane. Niisamuti ei saa me lubada sõna “eestlane” lahjendamist või mahasalgamist. Eestlane ei saa olla keegi, kellel puuduvad eesti esivanemad ja juured selles maas.

Keel & kultuur

Nii nagu eesti rahvus, peab ka eesti keel olema ülimuslik meie maal. Üheski Eesti nurgas ei tohi lasta eesti keelt avalikust ruumist välja tõrjuda ei vene, inglise ega ühelgi muul keelel. Riiklikult rahastatud koolides ja ülikoolides peab eesti keel kõikjal naasma esikohale. Loomulikult algab eesti keele hoidmine ja põlistamine igast eestlasest enesest ja nii tõotame ka meie rahvuslastena pühendada eesti keelepärandi edasikandmisele ning õilistamisele igal võimalusel.

Usume, et ükski võim ei saa piirata ega takistada kunsti- ja kultuurimaailmas toimuvaid sügavaid protsesse, pigem juhivad hoopis need poliitilisi muutusi. Küll aga saavad nii riik, omavalitsused kui eraettevõtjad anda abikäe kõikvõimalikele kultuurivormidele, mille kaudu väljendub eestluse vaim, hoitakse elus esivanemate pärandit ja mälestatakse Eesti ajalugu ning vabadusvõitlust läbi sajandite. Riiklikku funktsiooni kandev kunst, avalik ruum ja arhitektuur peavad kandma järjepidevust nii Eesti, Euroopa kui soomeugri traditsioonide, kultuuri ja ajalooga.

Eesti rahvuse suurt tulevikku peavad inspireerima lood meie ajaloost ja esivanematest. Toome nii koolihariduses, riiklikes kultuuriprogrammides kui ka avalikus ruumis tähtsale kohale meie rahva sümbolid, kangelased ja pärimuse alates muinasajast kuni tänase päevani. Erilise au sees peame möödunud sajandil peetud vabadusvõitlust, häbenemata oma sangareid: vabadussõjalasi, leegionäre, soomepoisse ja metsavendi.

Haridus

Eesti haridussüsteemi esmane ülesanne on harida Eesti noori, anda neile vajalikud teadmised edasiseks eluks ning anda omapoolne panus laste ja noorte rahvuslikule kasvatusele. Ühtne eestikeelne koolisüsteem peab saama tõeks ning üleminek sellele peab toimuma astmeliselt, alates lasteaia tasemelt. Samuti on tähtis säilitada kodulähedased koolid maapiirkondades. Väärtustame õpetaja elukutset, panustades pedagoogilisele haridusele ning konkurentsivõimelistele palkadele.

Kõrghariduse juures soodustame ning propageerime rakenduskõrgharidust väärtusliku alternatiivina ülikoolile. Eesti ülikoolide eesmärk peab olema võimalikult kvaliteetsete eestikeelsete õppekavade pakkumine Eesti noortele, selle asemel et meelitada võimalikult paljusid välistudengeid ja liikuda ingliskeelse kosmopoliitkooli suunas.

Pooldame teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasvu. See eeldab loomulikult, et rahastust ei kasutata bürokraatlikeks või korruptiivseteks skeemideks, vaid see edendab rahvusteadusi, meie arusaamist eestluse olemusest ja minevikust, ning pakub praktilist väljundit Eesti riigikaitse, rahvusliku majanduse ja taristu arendamiseks.

EESTI LOODUS

Eesti keskkond ja maastikud on eraldamatu osa meie ühisest pärandist keele ja rahvuskultuuri kõrval. Juba iidsetest aegadest on eestlane ümbritsevast loodusest ammutanud vaimset väge, füüsilist kosutust ja kultuurilist inspiratsiooni. Eestis tänase päevani säilinud puutumata loodus, puhas vesi ja õhk ning hajaasustus on kogu maailmas haruldased. Meie kohustus on neid säilitada tulevaste põlvede jaoks kui vastukaalu maailma haaranud tarbimishullusele ja ökoloogiliselt jätkusuutmatuile heaoluühiskondadele. Eesti elukeskkonna kaitsmine on lahutamatult seotud eestluse kaitsmisega, neid ühendab üks ja sama võitlus juurtetu globaalse linnastunud düstoopia vastu. Armastus oma maa ja rahva vastu on kõige tugevam ajend looduse kaitsmiseks!

Sinine Äratus pooldab konservatiivset keskkonnapoliitikat, mille eesmärgiks on Eesti looduskeskkonna, liigirikkuse ja pärandmaastike säilitamine ning vastastikust austustest kantud suhe inimese ja looduse vahel. Seisame vastu Euroopa Liidu katsetele sekkuda kliimasoojenemisega võitlemise ettekäändel Eesti majanduspoliitikasse. Globaalses kliimapoliitikas osalemine ei tohi toimuda Eesti suveräänsuse arvelt, küll aga peame oluliseks rahvusvahelist koostööd looduskeskkonna hoidmisel.

Metsandus

Tänapäeval tunnetame üha enam metsa ja looduse väärtust, ning seetõttu tahame edendada heaperemehelikku suhtumist sellesse. Kuigi metsa majandusliku realiseerimise võimalused on kaugele arenenud, ei tohi Eesti looduslik pärand muutuda lihtsalt üheks mitmetest majandusharudest, millest lõputult kasumit koorida.

Eestluse ja metsa igavene suhe tuleb taasluua ning äratada uuele hingamisele. Loomulik loodus ja rohelus olgu kõigile Eesti inimestele kergelt kättesaadavad. Metsamajandus peab olema jätkusuutlik metsa enda jaoks – siis on ta jätkusuutlik ka majanduslikult. Raiemahud ja -meetodid peavad säilitama Eesti metsa tervikliku väärtuse ja liigirikkuse, laiaulatuslik lageraie ei ole sobiv üheski Eesti nurgas. Eesti metsa ülesanne ei ole toita maailma kasvavat nõudlust ja massitarbimist. Pooldame metsandussektori ümberorienteerumist kvaliteetsele väiketootmisele ja puiduväärindamisele. Selleks keelustame toorpuidu ekspordi ja võimaldame maamüüki vaid Eesti kodanikele.

Looduskaitse

On loomulik, et suure osa Eestist moodustavad kaitsealad, mille eesmärgiks on säilitada taimestikku ja loomastikku, kuid ka inimeste traditsioonilisi eluviise. Suuremahuline majandustegevus, sealhulgas lageraie peab kaitsealadel olema keelatud. Peame vajalikuks kaitse alla võetud maa kompenseerimist Eesti kodanikust eraomanikule. Viime lõpule looduslike pühapaikade kaardistamise ja maastikul tähistamise, võtame need kõikjal Eestis kaitse alla. Ebaseaduslik raie ning mis tahes muu laastav tegevus tuleb muuta rangemalt karistatavaks.

Metsa kõrval vajavad olulist kaitset ka Eesti veekogud ja märgalad. Okupatsiooniaegse ja varasema reostamise tulemusena on paljud Eesti järved sattunud kinnikasvamise ja kaardilt kadumise ohtu. Me ei saa lubada tööstusettevõtete või kaevanduste rajamist, mis Eesti pinna- ja põhjavee puhtuse ja seisundi olulisel määral ohtu seaks. Soovime panustada meetmetesse, mis aitavad hävimisohus veekogusid päästa ja taastada.

Mastaapne kinnisvaraarendus asulates või nende äärealadel ei tohi toimuda looduskeskkonna arvelt. Samuti tuleb nii keskkonna kui maastikuilmega arvestada suurte taristuprojektide rajamisel, ehitades vajadusel tunneleid ja ökodukte, et minimeerida elusloodusele tekitatav kahju.

Loomakaitse & eluviis

Modernne tarbimisühiskond on väga paljus üles ehitatud teiste elusolendite väärkohtlemisele inimese mugavuse ja heaolu tarbeks. Selline ühiskond on kaotanud oma hinge, eemaldudes austusest kõige elava vastu ja tasakaalust loodusega. Vastastikune austus ja suhtlemine ümbritseva elusloodusega on eestlastele ürgomane. Seetõttu soovime loomakaitseseaduse karmistamist, et välja juurida võõrrahvustelt pärit julmad kombed ja harjumused. Suuremahulisi raietöid lindude pesitsusajal ei saa lubada. Oleme vastu loomkatsetele kosmeetikatoodete või muude inimesele mitte eluliselt vajalike produktide loomiseks. Samuti keelustame võõrastest kultuuridest pärit julma rituaalse tapmise kombestiku.

Lisaks puutumata loodusele on Eesti kultuuri ja olemuse säilitamiseks ülioluline pärandmaastike hoidmine. Need on kujunenud aastatuhandete jooksul inimese ja looduse harmoonilises koostoimes ning peegeldavad ühtviisi eestlaste minevikku ja sisemaailma. Pärandmaastike säilitamiseks on vaja ühelt poolt väärtustada ja toetada rahvuslikku taluarhitektuuri ning põllumajanduse jätkumist, teiselt poolt tutvustada ja taasavastada traditsioonilisi eluviise. Suure osa pärandmaastikest moodustavad poollooduslikud kooslused: ranna-, luha-, puisniidud ja -karjamaad, mille kujunemine ja liigirikkus on võimalikuks saanud üksnes tänu pikaajalisele hooldusele ja karjakasvatusele. Usume, et tänapäeva kiired transpordi- ja infoühendused teevad traditsioonilise maaelu harrastamise võimalikuks väga paljudele eestlastele, kes soovivad naasta oma juurte juurde.

Peame oluliseks üldrahvalikku loodusharidust, sealhulgas kodumaiste linnu- ja loomaliikide, ravimtaimede ja seente tundmist. Teadvustame loodushariduse otsest seost Eesti ajaloo ja rahvaluule tundmaõppimisega. Igal eesti lapsel peab olema võimalus veeta lapsepõlv looduses.

EESTI ISESEISVUS

Eesti iseseisvus on hinnaline varandus, mis on pikkadel aastasadadel meie eellaste jaoks olnud vaid unistuseks. Üksnes iseseisev riik võimaldab meie rahval ise määrata oma saatust ja seda esiisade verega lunastatud õigust kaitseme me sama kindlalt. Tänapäeval ei ohusta meie iseseisvust aga üksnes võõrrahvaste vallutus relva ja toore jõuga, vaid peame seda kaitsma kõigis eluvaldkondades. Nii vajab Eesti lisaks tugevale kaitsejõule ja sirgeselgsele välispoliitikale ka iseseisvat majandust ja rahva otsustusõigust paljudes küsimustes. Meie tulevikku peavad juhtima riigimehed, kes ei korrumpeeru ega allu võõrastele ideedele või finantshuvidele. Ainult nii saame olla vabad peremehed omal maal.

Riigivalitsemine

Eesti riikluse traditsioon lähtub meie üle 100-aastasest omariikluse kogemusest, põlgamata ära ka sellele eelnevat lepingulist järjepidevust, mille juured ulatuvad muinasaega. Lisaks rahvusele ja maale on meie jaoks püha ka Eesti riik, kuna selle eest on meie esivanemad oma verd valanud. Eesti riigivõim ei tohi muutuda osaks erakondade korruptiivsest toiduahelast ega ametnike bürokraatlikust haldusaparaadist. Selline suhtumine on meie jaoks põlastusväärne ja selle propageerijatel ärgu olgu Eesti riigitüüri juurde asja.

Me pooldame otsedemokraatiat, mis järgiks Eesti varaseimate põhiseaduste vaimu ja võimaldaks rahvahääletusi olulisemate riigielu küsitluste üle ning ka nende algatamist. Samuti nõuame rahvale õigust valida Eesti riigipea, kelle ülesanne oleks poliitikaülese jõuna erakondade võimu tasakaalustada. Erakonda kuulumine ei tohi anda seaduse ees kellelegi ühtegi privileegi, kõikvõimalikud erakondade eelised valimisseaduses ja mujal tuleb kaotada.

Eesti haldusjaotus peab lähtuma põlistest, aastasadadega kujunenud maakonna- ja vallapiiridest. Maakonnad peavad saama uue elu. Omavalitsustest valitavale maakonnatasandile anname suure hulga praegu riigi või omavalitsuse tasandile kuuluvaid ülesandeid. Riigivalitsuse hallata peavad jääma vaid need ülesanded, mis on otseses seoses rahvuse, looduse ja iseseisvuse kaitsmise ning edendamisega. Samuti tuleb taastada väikesed vallad, mille ülesandeks on külakogukondade esindamine ja huvide kaitsmine maakonnatasandil.

Rahvuslik majandus

Majandus on Eesti rahva tööriist, mitte vastupidi. Rahvamajandus peab toetama eelkõige meie inimeste elatist. Eraomandit ja turumajandusel põhinevat süsteemi tuleb kaitsta, sest just seeläbi saame olla oma maal peremeesteks. Samas on valitsusel tähtis roll, et kaitsta riiki ja rahvast turumajanduse negatiivsete kõrvalnähtude nagu monopolide ja turutõrgete eest. Esmatähtis on kohalike (väikeste ja kesksuurte) ettevõtete toetamine, eelkõige maakohtades. Nii loome töökohtasid üle terve riigi ja väldime maapiirkondade mahajäämist. Tähtsaks sammuks on ka taristu mitmekülgne arendamine kohalikul tasandil. Kaasaegsed teed ja transpordiühendused ning kiire internet aitavad taaselustada maaelu ning traditsioonilisi eluviise.

Eesti maksupoliitika peab olema suunatud rahvastiku taastootmisele ja maaelu edendamisele. Pooldame maksusoodustusi lastega peredele ja maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele. Ei otsesed ega kaudsed maksud või bürokraatlikud nõuded tohi saada takistuseks ausale ettevõtlusele ja vabaturule Eesti piires. Samas maksustame kõrgemalt välismaiseid firmasid ning seame vajadusel muid siseturgu kaitsvaid piiranguid, et kaotada nende konkurentsieelis kodumaiste tootjate ees. Peame vajalikuks maksutulude võrdsemat jaotust riigi, maakonna ja omavalitsuse tasandi vahel.

Valdav osa maailma rahvaid on rõhutud erapankade finantskartelli poolt, kes oma tohutu võimu kaudu kontrollivad keskpankade rahapoliitikat ja seeläbi riikide majandust. Me astume kindlameelselt vastu panganduskartelli võimule ja meie eesmärgiks on see Eestis murda, kasvõi esimesena kogu maailmas. Me ei luba jätkuda olukorral, kus ettevõtte loomiseks või noore pere kodu rajamiseks on peamine võimalus võtta erapangast laenu ja oma tööst teenitud tuluga nende intressid kinni maksta. Selle rolli peab täitma rahvusliku majanduse edendamiseks loodav riiklik pank koostöös ühistupankadega. Eesti finantsiseseisvus on võimalik ainult siis, kui taastame oma rahvusvaluuta. Uus Eesti kroon peab olema intressivabalt emiteeritav ja sõltumatu teistest valuutadest.

Välis- ja kaitsepoliitika

Sinine Äratus seisab tugeva, ühtse ja eraldamatu Eesti Vabariigi eest. Seetõttu ei loobu me iial okupeeritud Petserimaast ja Narvatagusest. Piirileping, mis kingib okupeerivale riigile osa Eestist, on algusest peale põhiseadusevastane ning õigustühine.

Maailmapoliitika areenil jääb Eesti truuks tsivilisatsioonidevahelise mittesekkumise ning rahvaste enesemääramise põhimõtetele. Võimalusel toetame suurriikide poolt allasurutud väikerahvaste vabaduspüüdeid, eriti soomeugri rahvaste puhul. Me ei osale lääneriikide neokolonialistlikes sõjaretkedes Aafrika või Lähis-Ida maades. Peame oluliseks rahvusriikide tõelist iseseisvust ja võimalust valida ise oma saatust, eluviise, riigikorda ning majandussüsteemi. Seetõttu ei poolda me Euroopa Liidu ega ühegi teise rahvusvahelise organisatsiooni katseid õõnestada meie rahvusriigi suveräänsust või sammuda lähemale maailmavalitsuse loomisele.

Peame Eesti kohuseks olla Euroopa rahvusluse ja traditsiooni tugipunktiks ajal, mil enamikes lääneriikides on rahvuslus põlu all ja toimub põlisrahvaste väljavahetamine võõrrahvaste ning -rassidega. Tugevdame koostööd samameelsete ning sarnase ajaloolise kogemusega Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning anname oma panuse Intermariumi idee ja Kolme Mere Algatuse tugevdamiseks ja populariseerimiseks nii Eestis kui ka laiemalt. Seeläbi seame eesmärgiks tugeva alliansi loomise, mis suudaks vastu seista Lääne liberaalsele ja Vene imperiaalsele survele poliitiliselt, majanduslikult ning vajadusel ka sõjaliselt.

Eesti kaitsetahe ja kaitsevõime peavad olema tugevad ning võimelised vastu seisma igale vaenlasele. Esmane peab olema iseseisva kaitsevõime kasvatamine, sest kriisiolukorras ei saa Eesti lootma jääda üksnes liitlastele. Kaitse-eelarvet tuleb olulisel määral suurendada, mitte kärpida. Lisaks võimelünkade täitmisele on laiapõhjalise riigikaitse tähtsaks osaks tsiviilkaitse. Samuti tuleb meil kasvatada Kaitseväe sümboolset tähendust Eestis. 

Eestlaste Eesti eest!

Sinine Äratus

23. juulil 2021