23. veebruaril korraldas Sinine Äratus Tallinnas neljandat korda konverentsi ETNOFUTUR

23. veebruaril korraldas Sinine Äratus Tallinnas neljandat korda konverentsi ETNOFUTUR

Pühapäeval, 23. veebruaril korraldas Sinine Äratus Tallinnas neljandat korda konverentsi ETNOFUTUR, kus rahvuslikud mõtlejad ja aktivistid erinevatelt Euroopa maadelt kaardistavad meie etnilist tulevikku. Kuulajaid oli ligi 80 erinevatelt maadelt ja erinevast vanusest.

Konverentsi juhatas sisse Sinise Äratuse juht Helen Rebane, kes rõhutas, et vaid oma jõud ühendades saavad eri maade rahvuslased meid ähvardavatele ühistele ohtudele edukalt vastu seista.

Eesti rahvuslaste poliitilisest teekonnast valitsusse tegi pikema ettekande Riigikogu liige Ruuben Kaalep. Tema rääkis 2019. aasta valimistest, koalitsiooniläbirääkimistest ja -lepingust, sellele järgnenud poliitilisest võitlusest ning skandaalidest. Kaalepi sõnul ei piisa rahvuslaste võiduks vaid edust poliitikas, kuna meedia, finantsringkonnad ja ametnikud kasutavad kõiki võimalusi, et ühiskonda taas globalistlikule kursile juhtida.

Järgmisena kõneles Põlissoomlaste Noorte aseesimees Toni Jalonen, kes kirjeldas oma teekonda liberaalsest tavanoorest rahvusluseni. Olulisteks sammudeks tema rajal olid 2015. aasta migrandikriisist tingitud mõistmine käimasolevast etnilisest konfliktist ning Donald Trumpi presidendiks valimine, mis tõestas, et kõik on võimalik. Jalonen tõi välja, et on korra oma väljaütlemiste eest vabandanud, kuid mõistis seejärel, et vabandamine on viga – oma põhimõtteid ei tohi iialgi reeta.

Fääri saartelt pärit, kuid mitmes Skandinaavia riigis elanud Fróði Midjord võrdles rahulikke Baltimaid mandunud Lääne-Euroopaga, kus võõrrahvaste sissetung ning liberaalide surve hoiavad rahvuslasi pidevas hirmuõhkkonnas. Midjordi sõnul on Lääne-Euroopas rahvusriigid juba käest kaotatud. Ta võrdles eurooplaste praegust olukorda 19. sajandi juutide olukorraga, kellel samuti rahvusriik puudus, ning kirjeldas sionistliku liikumise sündi, mille mõndest aspektidest võiks ka tänapäeva eurooplased eeskuju võtta.

Pärast lõunapausi kõneles Eesti rahandusminister Martin Helme väljakutsetest, mida rahvuslikud poliitikud peavad võitluses globalismiga läbi tegema. Tema sõnul näitab ajalugu alati, et lõpuks võidab rahvuslus – olgu vastaseks siis 19. sajandi impeeriumid või tänapäeval Euroopa Liit.

Seejärel kõneles Leedu etnofuturistliku noorteliikumise Kryptis juht Tomas Skorupskis. Tema kõne rääkis Leedu rahvusluse keerulisest olukorrast, mis on aja jooksul pidanud läbi tegema palju poliitilisi kaotusi, kuid Skorupskis ise ei kaotanud lootust ja on samuti juhtimas Leedu noori uue rahvusliku ärkamise poole. Suur osa tema kõnest keskendus väikestele asjadele, mida igaüks saab ära teha rahvusluse heaks.

Eelviimase kõne pidas Sinise Äratuse aktivist Gemma Bernadette Kits, kes rääkis rahvusluse tähendusest iseenda südames. Ta tutvustas enda parmupillikogu ja kirjeldas, kuidas see šamanistliku pillina on üks tema vahendeid esivanematega ühendumiseks. Rahvuslus on tema sõnul sügav ja müstiline kirg, mis on väljenduse leidnud mitte ainult temas, vaid väga paljudes Sinise Äratuse liikmetes.

Viimasena esines Ungari rahvusliku erakonna Mi Hazánk Mozgalom esimees ja Ásotthalomi linnapea László Toroczkai. Toroczkai rõhutas, et rahvuslased ei saa endale lubada vaid tühje sõnu, vaid vaja on tegusid, ja tõi selle kohta ka suurepäraseid näiteid.Tema algatusel alustati Ungari piiridel patrulle migrandikriisi ajal 2015, mis päädis piiritara rajamisega ja kõigi Visegradi riikide poolt ühisel jõul Euroopa Liidu välispiiri kaitsmisega.

Leave a Reply

Close Menu