SÄ juhatuse liikme Fedor Stomakhini intervjuu vene ERR-le

SÄ juhatuse liikme Fedor Stomakhini intervjuu vene ERR-le
Käesolev on vene err-is ilmunud intervjuu tõlge. (link)
2009. aastal Venemaalt Eestisse kolinud Fedor Stomakhin (19), kes sai sellel aastal EKRE noorteorganisatsiooni Sinise Äratuse juhatuse liikmeks rääkis RUS.ERR.EE intervjuus, et just EKREl on potentsiaal lahendada integratsiooniküsimus, ning et EKRE juhti Mart Helmet ei tasu võrrelda ei Vladimir Žirinovski ega Donald Trumpiga.

* Miks valisite just EKRE, mille poolest see sümpatiseerib? Kas teid ei häiri imidž, et noh – homofoobid, rassistid ja russofoobid?
Valisin just EKRE, sest see on ainuke partei, mis asub väljaspool liberaalset konsensust, mis tahab muuta maailma globaalseks kaubanduskeskuseks, milles elutseb amorfne, vaevu eristuv juuretu inimmass. Sotsdemmid värviks selle roosaks, IRL – siniseks, kuid esialgne mõte jääks.
Lisaks sellele toetan etnilist rahvuslust globaalselt. Usun, et pole rahvust, kes väärib genotsiidi nt. massimmigratsiooni teel 3ndast maailmast.
Ma ei võta tõsiselt süüdistusi foobiast. Säärased süüdistused on ideoloogilised relvad dissidentluse vastu.
* Kas kavatsete balloteeruda Riigikokku eelseisvatel valimistel?
Ei.
* Kas EKREl on potentsiaali saavutada tõsist venekeelse valija toetust? Millega seletada venekeelsete EKRE reklaambännerite ilmumist netis?
Me võime leida toetust nt pereväärtuste seisukohast. Ja mulle tundub, et EKREl on potentsiaal lahendada integratsiooniküsimus. Ent mitte liberaalsel moel, mis määrib venelasi alandava “vähemuse” staatusega, mis paneb nad ühte patta neegrite ja transadega. Vastupidi, tuleb tunnistada kohalikke venelasi kui rahvust – mitte vähemust – kuid seejuures nõuda lojaalsust. See on täiesti teistsugune sotsiaalne paradigma, mis ei ürita röövida kohalikelt venelastelt nende väärikust.
Kui poleks huvi vene valija vastu olnud, poleks hakanud eksperimenteerima ka reklaamidega. Potentsiaali on.
* Kas olete nõus sellega, millega partei tuleb välja valimisteks? Kas mingites punktides on teil eriline arvamus?
Olen nõus kõigega. Lisaks arvan, et tuleb rohkem tegeleda ökoloogia küsimustega, tähendab, mitte ainult tselluloositehase ja Rail Balticuga, vaid fundamentaalsemal tasemel. Rohelise poliitika juured on 19nda saj lõpu ja 20nda saj alguse rahvuslikes liikumistes, see pole vasakpoolne nišš. Kavatsen “Sinise äratusega” seda mõtet edendada.
* Mis on Sinine äratus? Kuivõrd iseseisvad olete oma tegemistes? Kas juhtub, et vanemad seltsimehed EKREst annavad rahvuslikele aktivistidele vastu näppe? Millistes noorkonservatiivide tegevustes olete osalenud või juhtinud?
Sinine äratus on EKRE noorteorganisatsioon. Meie eesmärk on uus rahvuslik ärkamine, seepärast ei tegele me ainult poliitikaga, vaid ka kultuuri, ajaloo, filosoofiaga jne. Meie ei ole kindlasti broilerivabrik. Me oleme väga autonoomsed – ei meenu juhus, kus oleksime vastu näppe saanud.
Mis puudutab tegevusi, siis kord aastas, EV aastapäeval (24. veebruar) korraldame tõrvikurongkäiku, ning 2 korda kuus – kohtumist mingis kultuurses olustikus, kus arutame erinevaid teemasid – Prantsuse revolutsioonist Ungern-Sternbergini, muinaseesti traditsioonidest metapoliitikani. Tähendab, oleme sedapidi ka hariduslik organisatsioon.
Isiklikult osalesin sellel aastal praktiliselt kõiges ja korraldasin ka rahvusvahelist konverentsi “Etnofutur”.
* Kuidas suhtute EKREga seotud viimastesse skandaalidesse – Lihula monumenti, Mart Saarsoo asiaadi-kommentaari, ning Kadri Vilba Hitleri ja maantee-poleemikasse? Kas järjekordne meedia sünnitis või siiski peaksid partei liikmed oma suud jälgima?
Tegelikult ma midagi skandaalset siin ei näe.
Mis puudutab Lihulat, siis selle “skandaalsus” seisneb minu meelest kahes asjas.
Esiteks mulle tundub, et inimesed ei mõista, et kangelaslikkus ei sõltu sellest, kas kangelane valis “õige” poole. Need mehed sõdisid iseseisva Eesti eest, ning see oli rohkem, kui piisav.
Teiseks mulle tundub, et meie ühiskonnas kõik üritavad kaugeneda tõelise kangelaslikkuse tunnustamisest. Nagu ütles Yukio Mishima – “Künismiga, mis muigab kangelaste kummardamise peale kaasneb füüsiline alaväärsustunne.” Minu arust nii füüsiline kui vaimne alaväärsus – need ongi meie, Lääne tsivilisatsiooni tingimused.
* Mart Helmet võrreldakse nii Donald Trumpi kui Vladimir Žirinovskiga. Kumb võrdlus on tõepärasem?
Stiilid on siiski liiga erinevad. Ei suuda kuidagi ette kujutada, kuidas Mart Helme käib mööda maju ja jagab tatart. Minu meelest Žirinovski ei üritagi end tõsisena näidata. Ka Trumpil on oma stiil – kergesti meeldejäävad meemid ja loosungid, Twitter, “vulgaarse rikkuse” esteetika. Mart Helme tundub märksa rahulikum, ta jätab väga tasakaaluka poliitiku mulje.
* Vene Postimehe videointervjuus on Mart Helme öelnud, et eelistaks käesoleva haridussüsteemi allesjätmist, tähendab, vene kooli jätmist. Mida teie arvate?
Järsult kõike muuta – see viib ainult konfliktini. Kuid tuleb kindlasti soodustada seda, et kohalikud venelased teaksid eesti keelt. See on iseenesestmõistetav, et Eestis tuleb osata eesti keelt.
* Te tulite ema Tatjana Stomakhinaga Venemaalt 2009. aastal, te olite siis 10 aastat vana. Kas siin on kerge õppida eesti keelt, või olete kokku puutunud ka raskustega, millest sageli räägivad vanemad emigrandid – Tširikova ja Troitski. Teie kogemuse seisukohast, kui kerge on emigrandil saada Eesti kodakondsus?
Raskusi polnud, ent seda seetõttu, et juba valdasin soome keelt, ning eesti keele peale üleminek ei olnud kuigi raske. Peagu kohe sattusin eesti kooli (Tallinna Südalinna Kool, endine Liivalaia Gümnaasium) ja edukalt selle ka lõpetasin.
Peamine tingimus naturalisatsiooni teel kodakondsuse saamiseks on püsiv elamine Eestis 8 aasta jooksul. Seda on enam kui piisavalt, et mingisuguselgi tasemel õppida ära keel ja teha kõiksugu testid.
* Olete käinud ka sõjaväes?
Ei, veel pole jõudnud, sest sain kodakondsuse kõigest mitu kuud tagasi.
* Kuidas suhtute praegu Venemaal toimuvasse ja isiklikult Putinisse? Millal olite viimati Venemaal? Kas kavatsete lähiajal sõita sinna tagasi?
Loomulikult, etnilise rahvusluse seisukohast on Venemaal väga raske olukord: kasvav islami mõju, massimmigratsioon kesk-aasiast, soome-ugri rahvaste ja keelte kägistamine, kaug-ida asustamine Hiina poolt, lisaks Venemaa enda imperialistlikud ambitsioonid. Muide, hiinlased ei asusta ainult kaug-ida – nt. Tšuvašsias nad ehitavad järjekordset tehast, tähendab – ka ühiselamud ja muu taristu hiinlaste-töötajate jaoks. See pole juba kaug-ida – see on 600km Moskvast. Kuidas saavad säärased toimingud olla vene rahva huvides? Mis puudutab Putinit, siis ta ei ole mulle huvitav. Probleem on kogu poliitilise klassiga, tema on lihtsalt selle põhiline esindaja.
Viimati käisin Venemaal 2009. aastal, ja mul pole plaane sinna lähiajal minna.
* Esialgu toetasite aktiivselt Vabaerakonda ja olite isegi selle noorteliikumise juhatuses. Mis teile seal ei meeldinud? Milline on teie prognoos Vabaerakonna tuleviku osas?
Ta oli liialt keskpärane. Keskpärased poliitikud, noored. Neid ei huvitanud suured küsimused. Ja pealegi, mu vaated muutusid selle aja vältel märkimisväärselt, seetõttu ma Vabaerakonna noorteühingu ka hülgasin. Minu meelest on kõik häältemagnetid sealt juba läinud, ja tulevikku tal pole. Ma ei tee koostööd enam ka “Avatud Vabariigiga”.
* Tartus edendas EKRE ideid Aleksei Ganitšev, kes enne seda oli Vabaerakonna liige. Septembris Ganitšev lahkus EKREst pressini jõudnud fotode tõttu, kus ta poseeris ebakaines olekus Kaitseliidu vormis. Kas olete temaga tuttav? Kuivõrd aus oli ta oma vaadetes?
Ganitševiga tuttav ei ole, kuid mul pole põhjust arvata, et ta oli oma vaadates ebaaus.
* Te räägite, et EKRE pakub teile huvi ka etnofuturismi seisukohast. Kas oskate lühidalt seletada lugejatele, mis asi see on?
Etnofuturism – see on tulevikku kiirendamise ideoloogia mitte rahvuslikust karakterist, etnosest, ja arhailisest vaimsusest hoolimata, vaid vastupidi, tänu neile. Kaasaja liberalismis puudub imperatiiv luua midagi suurt – ainult mugavamat. Ta ei suuda viia meid selle tulevikuni, fantaasiad millest me kunagi veel ei pidanud banaalseteks ja lapsikuteks. Etnofuturism on võimeline tegema seda kõike ja seejuures mitte müüma maha meie hinge materialistlikele ideoloogiatele.
* Kellega on EKREl parem sattuda valitsusse – kas Keskerakonnaga või Reformierakonnaga? Või teie arust tasub veel jääda mõneks ajaks opositsiooni?

Parim oleks olla valitsuses nendega, kes on valmis tegema meiega koostööd põhiliste programmipunktide – piirileppe, kooseluseaduse, kultuurilise õõnestuse lõpetamise ja rahvahääletuse seisukohtadest.

This Post Has One Comment

  1. … no igati tubli algus Fedja näol, integratsiooni-lõimumise-leppimise-liitumise suunal…! Kui EKRE normaalset “Vene kaarti ” ei suuda leida-luua-kehtestada – siis nad oma paadiga kaugele ei sõua…Nii, et igati positiivne lugu Fedjast ! Peaasi, et Fedja kõrvale tekkiks ka juurde teisi tarmukaid Vene noori ehk sarnase mõtte ja Vaimukaaslasi…

Leave a Reply

Close Menu